Darwini auhinna kandidaat

Täna hommikul selga sügades (kurtsin Pereklubis, et RJ kardab vett, mille peale lohutati mind, et “laisad pesevad, virgad sügavad ja suurem mustus kukub ise ära :D) suutsin ühe pöidla küüne suruda teise pöidla küüne alla nii, et seal on nüüd suur ja valus verevalum. Üldse mitte nii poeetiline, kui kõlab – valus on.

Tegelikult tahaks kanadest, kakast ja ajudest kirjutada, aga ilmselgelt napib mul selleks vajalikku intelligentsi.

Kusjuures peale lapse sündi on minu blogilistist ka paljud blogid ära kadunud ja üldse mitte lapsevanemate omad. Eks huvid ju muutuvad ja sellega seoses ka lugemisvara.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s