Muusikast

Trust me, I’m telling you stories. – Winterson

Mõnus on jälgida enda muutumist läbi aegade. Ma olin see inimene, kes ei suutnud üksi olla. Kellel pidi kogu aeg olema taustamüra – teler, raadio, misiganes. Kes pidi kogu aeg olema seltskonnas, et mitte masendusse langeda, sest… noh, ilmselt ei saanud ma endaga eriti hästi läbi. I just don’t fit in. Mitte kuhugi. Ma pean alati ennast kontrollima, et ma ei oleks LIIGA vabameelne, LIIGA hullumeelne, ei kallistaks LIIGA palju, ei jagaks LIIGA palju informatsiooni, ei naeraks LIIGA kõvasti, ei hüppaks lompidesse, ei…

Saksamaal tundsin ma esimest korda, kuidas ma saan olla mina ise. See oli hämmastav. Ma ei saa öelda, et asi on sakslastes – pigem selles hullumeelses Hospitalityclubi seltskonnas. Sajad inimesed, kes on nagu mina. Ja Saksamaal ma suhtlesin end tühjaks. Peale tööd olid õhtusöögid Stefani juures, spontaansed sõidud Z.-ga kuhugi. Nädalavahetustel olid HC laagrid või Hamburg või häälega Hollandisse ja veel neid imearmsaid hullumeelseid inimesi.

Ja siis kui ma tagasi tulin, nautisin ma kõige rohkem õhtuid oma korteris. Üksinda. Kuulates vaikust ja põdedes oma põdemisi koos iseendaga, sest kui 100 inimest kinnitab mulle, et ma olen täiuslik just sellisena, nagu ma olen… siis ma ilmselt olengi.

Ja siis ma hakkasin kuulama muusikat. See ei mänginud enam taustaks, vaid ma kuulasin seda päriselt. Lesisin pimedas toas põrandal ja lasin meloodial üle enda voolata.

Esimene laul, mida polnud võimalik taustaks kuulata, oli Goldfrappi “Black Cherry”. Te vaid proovige, mis efekti see annab pimedas toas, kui see on mänginud oma kümme korda järjest.

Nüüd ongi mul ühe laulu perioodid. Ma kuulan üht laulu korduvalt nädal aega ja liigun edasi järgmise juurde. Praegu siis “Love Will Tear Us Apart”.

… ja ma tahan jälle tagasi kuhugi, kus ma ei peaks end kogu aeg kontrollima.

“when you get what you want / but not what you need”

Advertisements

3 thoughts on “Muusikast

  1. mormelar ütles:

    Ma tunnen Sinus nii palju ennast ära. On varemgi juhtunud.

    Mina lõpetasin üks hetk kontrollimise. Ma sain aru, et ma mitte ainult ei jõua kõigile meele järgi olla, aga ma ei jõua alati ka oma lähedastele meele järgi olla.
    Ma suunasin end sammuhaaval iseendale elama. Naeran liiga palju, tantsin liiga palju, räägin liiga palju ja elan liiga palju!

    Aga tead kui hea on, isegi kui teised vahel imelikult vaatavad. Küll nad ka harjuvad.

  2. aiit ütles:

    “Love Will Tear Us Apart” on väga hea lugu ja minulgi oli alles periood, kus see mängis korduvalt üha uuesti ja uuesti

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s