Kuidas mind hommikul vara närvi aeti

FB-tiiru tehes märkan järjekordset kuulutust, mis üldjoontes kõlaks “Kolimise tõttu ära anda koer, uut omanikku oli eilseks tarvis, kui ei leia, siis paneme magama.” No inimesed, mis otsaga te mõtlete, palun? Millal ükskord jõuab kohale, et enesele looma võtmine tähendab VASTUTAMIST selle olendi eest, mis kestab aastaid. Kust võetakse õigus visata kassipoeg prügikasti, tõsta äsjapoeginud kass kinniteibitud pappkastis varjupaiga ukse taha, korterist välja kolides jätta kass toidu ja veeta sinna maha, siduda koer inimtühja metsa puu külge kinni, panna magama seitse aastat perega koos elanud sõber? Ma ei saa aru. Ma lihtsalt ei saa.

Sealjuures ma tean, et loomale uue kodu otsimine on raske… aga see ei ole võimatu. Niipalju võiks hoolida loomast, et otsid talle kodu, kus tahetakse just teda mitte ei võeta haletsusest üht looma juurde, sest “muidu pannakse ju magama”.

Advertisements

11 thoughts on “Kuidas mind hommikul vara närvi aeti

  1. Punane Hanrahan ütles:

    Mind ajab peale selle, mida sa ütlesid, närvi veel ka “ebaausa konkurentsivõtte kasutamine”. Ajas ammu enne seda, kui me ise kogemata kombel tiine koera võtsime ning nüüd kutsikate jagamisega püstihädas oleme.

    Et milles siis seisneb see “ebaaus konkurents”. No mõtleb inimene, et kindlasti on enamikul koerasõbrust juba koer olemas, varjupaigad pakuvad aga pealegi ning ajalehed kubisevad kutsikakuulutusist. Et mis siis teha? No ma panen siis siia juurde, et “vastasel kombel panen magama”, küll siis inimesed härduvad & “kaubaks” lähebki.

    Reeglina lähebki.

    Ning need, keda taolise nõksu kasutamine iiveldama ajab, vdku ise, kuidas oma kutsikad jagatud saavad. Eks nad mdgi vtvdki ise:) Aga taoline surmaähvarduse abil sentimentalismisoonel mängimine on lihtsalt rõlge.

    Paraku tõhus.

    Meil on kutsikad 3nädalased, “magamapanekuga” kuskil ähvardanud pole – & ennäe, tervelt 3 nädala jooksul pole keegi tõsiselt pakkunud, et ta meilt mõne kutsika endale võtab. Ehkki sai kohe sünnihetkest peale pakkuma hakatud. Juhhei.

    Kuna me “magamapanekuargumenti” kasutada’i kavatse ning ka reaalselt kutsikaid magama’i pane (sellisel juhul olnuks targem see kohe alguses ära teha), eks siis tule meil edaspidi arvestada 11päise koerakarjaga, mis muud. Eks me siis arvestagi:) Ainus probleem on, kuidas tollele tiinena meile sattunud emasele siiski steriliseerimine ära teha – see maksab raha, mida meilt 11 koera kõrvalt ilmselt enam ei jää. Tglt. on probleem ka see, et isegi 100ruudune korter on 11le koerale siiski liiga väike. Aga ise hakkame elama õhust & armastusest, sissetulekud lähevad koeratoidule:)

      • Punane Hanrahan ütles:

        Aitäh pakkumast:) Aidata saab ikka ainult mööda tutvuskonda kuulutades. Aga me avame lähipäevil ka kutsikakajami – selle aadressi vb siis levitada. Seni on see jäänud Kurjuse Ema taha, keda on kangesti palju olnud. Kuid praegu näevadki kutsikad varasemast nunnumad välja – silmad-kõrvad peas & puha, nii et saabki ilusamaid fotosid üles riputada:) Raadio & veel mõned turundusnõksud otsustasime ka veel jätta esialgu hetkeks, mil loovutusaeg juba päriselt käes on. Siis on mdgi hirmus kiire juba taga, aga eks siis tulegi kõik rauad tulle visata:)

  2. Marta ütles:

    “vaesed naabrid” oli siis mõeldud PH jutu peale…
    aga mis oleks lahendus?
    mis nt teie, koera- ja kassisõprade arvates aitaks loomi tänavatele jätvate inimeste vastu? reostatud tänavate vastu? pastab, et nt reeglid, eeskirjad – mis on ju olemas – ei muuda midagi…
    mõni konstruktiivne ettepanek?

  3. Liis ütles:

    Sundsteriliseerimist/kastreerimist võiks küll rakendada. Loomadele siis, mitte omanikele. Ma saan aru tõuaretusest aga mitte sellest, miks üks kastreerimata isane kõuts peab kogu küla emastele kassidele pojad taha tegema (keda siis kas uputatakse või laiali jagatakse).

    Kui üks koer või kass juba kolmandat korda varjupaigas lõpetab, siis äkki ei annaks teda enam omanikule tagasi lihtsalt niisama ausõna peale?

    Üldiselt on loomapidamiskultuur Eestis suhteliselt olematu, millest on muidugi kahju. Vb olen ma jõhker või südametu, aga teatud olukordades on magamapanek või loomapoegade hävitamine (jube kirjutadagi) õigustatud. No äärmuslik näide, et võetud kassipoeg, keda pole veel jõutud steriliseerida hüppab aknast alla ja tuleb tiinena tagasi – seda pesakonda pole ju tõesti kellelgi vaja.

    Mina olen ilmselgelt ebapädev seda teemat arutama, sest see on miski, mis mulle tõesti lihtsalt kohale ei jõua. Mu oma pereliige viskas kassipoja tänavale kui selgus, et kassipoeg tahab mängida (tegi lapsele haiget). Kui ma siis välja pakkusin, et oleks võinud kassipoja mulle anda ja ma oleks talle uue kodu leidnud, vaadati lihtsalt hämmeldunud silmadega “ah mis tast ikka jännata…”. Rääkimata sellest, et kui ma Kratti ootama jäin, küsiti minu käest korduvalt ja korduvalt ja veel kord, et mis meie kassidest nüüd saab. No mis neist saama oleks pidanud? Fiat elab mõnusalt maal minu ema juures, sest meie elamistingimused olid vahepeal liiga kitsad ja Krae läks õnnetul kombel kaduma (ning selle eest süüdistan ma end ilmselt surmani.)

    • Marta ütles:

      kusjuures – võib-olla see polegi paha mõte mh sundsteriliseerida inimesed, kelle suhtes on ühemõtteliselt tuvastatud, et ta on oma looma ripakile jätnud… põhjus: selge suutmatus hoolida endast nõrgematest… ei ole mingit põhjust uskuda, et ta lapse suhtes hoolivam on ja ehku peale ei ole vaja selliseid asju jätta – ilm on nii ülekoerastatud, kui ka ülerahvastatud…

  4. Liis ütles:

    Sry, unustasin – Marta, selle Sinu posti peale (kuidas keegi oma koera teie aias situtas) tekkis mul kange tahtmine soovitada välja uurida, kus see proua elab ja ise tema aeda sitale minna. Ma ei tea… mulle tundub, et mõned inimesed lihtsalt ON juhmid ja sinna ei saa mitte midagi parata ka.

  5. Punane Hanrahan ütles:

    Marta, naabrid meil eriti vaesed pole – neil on endal 4 koera, erinevalt meie omist on need päris pisikesed, aga kurjad:) Üldiselt meil vist ongi selline otsus ühistu tasemel, et ilma koerteta elanikke majja’i võeta – siis pole kedagi, kes IIe naabrite kallal õiendama võiks hakata, kõik on 1esugused:) Nagu praegu ongi – kui sina elaks minu majas & tuleks ütlema, et “linnaruumis ikka koera pidada’i tohi – häirib IIi” siis ma saaks süümekad, aga kui 4 kurja rakatsi omanik tuleb ütlema midagi minu koerte kohta, no siis – saan mis saan, igatahes mitte süümekaid:)

    Vadimi perel tglt. koera pole, neil on kass. Aga neil on seevastu koolieelikust laps ning meil on taas vaikiv kokkulepe, et tema lubab meil koeri pidada, meie seevastu tema lapsel kaugelt pärast öörahu igavese kolinaga vastu põrandat taguda (ei teagi, mis mürarikkad mängud tal on). Peale koerte oleme siin kokku leppinud veel 110s sellises asjas, mille peale “normaalne” ühistu hulluks läheks:) Omavaheline lepe ongi kõige tähtsam. Mdgi on see kõik võimalik väikses majas – suures, paneelmaja, ühistus ei tuleks sellisest harmooniast ilmselt midagi välja. Ning suur, piirat ehk “eramaja tüüpi” aed on mdgi ka meie ühist elustiili võimaldav argument (aia on küll peamiselt vallutanud naabri koerad, meie jalutame enda omi rihma otsas, aga kuni on rakatsivabu hetki, mil ma meie pere pesu saan aeda kuivama viia & pärast jälle ära tuua, ma targu’i põtki – sest justnimelt, eks me ole siin kõik omapidi “kõverad” ühistuliikmed ning ainus mis meil üle jääb on vastastikku 1IIe veidrusi sallida:))

    Aga jah, loomapidamiskultuur on Eestis suht olematu tõesti. Loodetavasti heade loomapidamiskommete ( a la “oma lemmiku sitt võta kaasa & pane prügikasti ning sittumisprotseduur ärgu käigu võõras aias”) propageerimine viib 1x ka kultuuri paranemisele. Samuti viib ehk steriliseerimise & kastreerimise ulatuslikum levimine just soovimatute lemmikloomade hulga üldisele vähenemisele. Kuid jah – tolle proua aeda oleks ehk tõesti mõtet nii pedagoogilise eksperimendi xas sitale minna:) Seda enam, et mine sa tea, missee proua ise teeb, ma olen linnaparkides sittuvaid inimesi paraku kohanud küll & mitte vähe, kergema häda õiendajaist ei tasu rääkimagi hakata:( (Kui õhtune rongi peale mineku tee viib läbi Schnelli pargi, vb ikka igasugu desillusioneerivaid asju näha inimlooma kohta, aga ega see ainus “sittumispark” ole)

  6. Rents ütles:

    PH, igaks juhuks soovitan – võta ühendust ka varjupaigaga ja nad panevad su kutsikate pildid oma kodukale üles. Nii jõuavad need tunduvalt suurema hulga inimesteni.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s