Kuhu see aeg nüüd kadus?

Tulen töölt, teen järgmiseks päevaks söögi, söön ise ka ja ongi kell nii kaugel, et tegelikult oleks pidanud kaks tundi tagasi magama.

Ega mul muuks peale töö ja hädapärase kodumajanduse aega polegi. Teisipäeval keeldus üks väike inimene lõunaunne jäämast, ma siis pidin ta kaissu võtma ja täitsa nautisin seda, et pool tunnikest lihtsalt. niisama. lesisin. Vaatasin narivoodi põhja ja avastasin, et üks voodipõhja lippidest on viltu. Mõtisklesin voodipesu teemal (kes veel ei tea, siis uus voodi lapsele tähendab muuhulgas ka kogu olemasoleva voodipesu väljavahetamist, sest vanad enam mõõtudelt ei sobi). Mõtlesin, et tegelikult on meil juba päris okei lastetuba, kui kunagi suudaks ainult piltide printimiseni jõuda. Ja Retikas nohises. Lõpuks nohises ta juba nii palju, et sain kõrvalt minema hiilida ja ühe kuuma kohvi juua.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s