Jälle elekter on õhus me vahel

Juuni on kibe-kibekiire ja nõuab parajat peamurdmist. Esimese asjana viisin lapsed maale, pidasime ära vanaisa 90. juubeli (teised pidasid, mina jooksin Kratitaril sabas) ja siis tulin tagasi. Edasiste plaanide kohaselt olen neli päeva tööl, siis maale Kratitari sünnipäeva pidama, linna tagasi, 17. ja 18. tööl, 19. vaba (tea, kas peaks sinna mingi psühholoogivisiidi orgunnima, noh et päris vaba päeva ei oleks?), 20 ja 21 tööl ja siis Grafojaanipäev. Peale seda vean lapsed korraks linna ja eks siis näe, mis edasi saab.

Maal aga üks hetk käis plõks ja ära kadus wifi. Pusisin ja mudisin, lõpuks läksin ülemisele korrusele ruuterile restarti tegema aga voila! ruuteris puudus elekter. Mõtlesin algul, et pikendusjuhe on katki aga selgus, et terve ülemine korrus on elektrita mis oli totaalne müstika, sest maja mõlemad korrused on ühe kaitsme peal. Igaks petteks kutsusin venna asja uurima, mis temas mõnusa pisikese paanikahoo tekitas – vennal põles firma töökoda mai alguses maha. Põhjuseks täiesti loll lühis, nimelt oli tuul ära lõhkunud maja välisseinal oleva lambi, kust piiiiiiiisike sädemeke siis saepurukuhja kargas ja nii ta läks. Müstika jäi aga ka venna mõistusele müstikaks, vähemalt elekter tuli tagasi.

Mulle suutis pisema südari korraldada noorem laps, kes kohe riidest lahti saanuna vette tormas ja seal pikali kukkus. Ma olen täiesti kindel, et ma olin murdosasekundiga ta juures ja tõmbasin ta vee alt välja, aga oma vaimusilmas näen ikka aegluubis, kuidas pisike kogu hõljub rohelises vees. Brr. Plika tõstis kisa muidugi sel hetkel, kui ma ta tiigi äärest ära tahtsin viia, nii et temaga on kõik korras.

Järgmisel päeval võtsin endale väikse citybreagi Tartus ja üritasin Tasku keskuses shopata. Justnimelt üritasin, sest igasse poodi sisenemisel hakkasid turvaväravad meeleheitlikult piiksuma. Kõigepealt ladusin oma asjad kotist välja Desigualis ja ei, ma ei olnud varastada üritanud 15-euroseid sokke. Kuigi need olid ilusad. Siis sain veel korra kotti näidata ja lõpuks kolmandas kohas siis tuvastati, et piiksub vanaisa tagant näpatud kompressiviin elik pudel, kuhu ma peale sünnipäeva erinevad jäägid kokku valasin, et seda sääsepunnide määrimiseks kasutada.

No see selleks. Sain lõpuks südamerahuga shopata ja vihastada end põhimõtteliselt surnuks, sest tee või tina aga mu üks rind ON teisest korvisuuruse võrra suurem ja seega ei istu mitte ükski pesu normaalselt. V. soovitas sportrinnahoidjat või paljalt käia, asi seegi.

Järgmine peatus oli tasuta lõunakeskusekspressiga Lõunakeskusee McDonaldsisse, kus olin oma eine just kätte saanud, kui kogu piirkond pimedaks läks. Hüvasti, elekter.

ps: Kratil on minust vist tõsiselt siiber, sest kui me Võrus bussist maha astusime, teatati mulle täiesti siiralt “No tsau emme, sügisel näeme siis.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s