Munarakudoonorlus

Sattusin kuidagi mingeid arhiive pidi sellele peale ja teema kerkis taas üles.

Kuna mina enam rase olla ja sünnitada ei plaani, samas olen ma piisavalt lahe inimene, et oma geene edasi anda, siis ma tõsiselt kaalun seda. Aga viskaks siiski pommi ja küsiks – mida teie arvate? Eriti just mehed sellest, et nende naise munarakud kuskil iseseisvat elu elavad.

Advertisements

9 thoughts on “Munarakudoonorlus

  1. ailialber ütles:

    Kui ise 18-aastasena seda teemat kergelt uurisin, oli võimalik olla munarakudoonor ka nendel, kellel endal veel lapsi ei olnud (võimalik… et see ka hetkel nii on, ei ole enam uurinud). Andsin lausa kõik analüüsid ära ja olin sobiv kandidaat, pidin vestlusele minema ka arstiga, et kuidas edasi toimida. Telefoni teel saadi aga selgeks, et mul on keskkool veel lõpetamisel (olin siis 12. klassis), mistõttu ma enam sobilik nendele ei olnud.
    Tagantjärele mõeldes võis mu soov küll üllas olla, siis nüüd, olles rase oma esimese lapsega, ei kujutaks ettegi, et oleksin paar aastat varem enda munarakke loovutanud. Ja ÕNNEKS seda ei lastud mul ka teha!

    Usun aga, et kui mul tulevikus endale laste tegemisest piisab, siis miks mitte uuele ringile minna. Eesmärk on sellel üllas ja toetan igati kui asi on põhjalikult läbi kaalutletud ja ollakse teadlik ka selle tagajärgedest (mida ma 18-aastasena ilmselgelt veel ei olnud).

    • Liis ütles:

      Tingimused:
      vanus kuni 33 eluaastat
      terve naine, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi
      vähemalt keskhariduse olemasolu
      sünnitanud terve lapse

      Iseenesest on mul kõik olemas, ainult enda pärast ma lõpetaks enne baka ära et statistiliselt parem välja näha :P

  2. mormelar ütles:

    Mul pole selle idee vastu midagi, aga ma ei tahaks seda ise läbi teha, sest see protsess on organismile väga koormav ja segadusse ajav, see suur hunnik hormoone… Ma kardan sünteetilisi hormoone väga.
    Aga minu suur unistus on olla surrogaatema. Ma kardan küll, et see minu sobivas eas olemise aegu Eestis seaduslikuks ei saa. Aga unistus jääb

  3. Ray D. Noper ütles:

    Um… lihtsalt, et nagu, et kui mees arvab, et see on tema asi, mida naise munarakud teevad… kas siis on mõtet säänse mehe arvamusega üldse arvestada või temale oma munarakke broneerida ? :P

  4. s2rtsuliine ütles:

    Kuna minu tutvusringkonnas on katseklaasiga lapsi, siis olen ka sellele mõelnud. Hormoonide suur hulk hirmutab mindki ja see isesüstimine.. Kuid samas on see ju nii üllas idee.. Et ma muudkui mõtlen sarnaseid asju. Esimese asjana peaks kuidagi elundidoonoriks saama. :)

  5. Mari ütles:

    Iseenesest toetaks seda ideed küll.
    Ainus mõte, mis mind kogu selle doonorluse juures on pannud muretsema, on see, et vähemalt geneetiliselt on nad ju ka meie lapsed, kellega me kunagi ei kohtu ja ei tea, mis neist saab.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s