Me kelgule, me kelgule…

Näete jah, minu titeblogi hoiatuspilt:

hobune

Ma ei saa aru, k u i d a s ma oma veteranema staatuses üldse korrakski suutsin välgatada mõtet, et oh – lumi tuli maha ja kelguga on ikka lihtsam lapsi aeda viia, kui Retit süles tassida kõik see 45-minutiline matk. Eip. Ei iial enam. Kaks last + kelk võrdus minu jaoks situatsiooniga, kus ma rähklesin hommikuhämaras ja igikülmas läbi kottpimeda metsa, üks laps kelgul vingumas (Emme! Võta oma kott ära! See segab! Kiiremini! Külm on!), teine süles ja kõrvus kõlamas

Tehke lapsi. Elu õied.

Advertisements

3 thoughts on “Me kelgule, me kelgule…

    • Liis ütles:

      Nope, väiksem tahab suuremat vedada ja ei jaksa ja see annab aluse UUEKS draamaks. See on see nunnu kahese faas. Tegelikult naudin, sest rohkem lapsi ei plaani saada ju.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s