Raamatukoide tüliõun

Sõidame Folgilt tagasi, higist leemendades. Rääkida ei jaksa, mina loen oma folgiraamatut. Korraga tunnen vastupandamatut tahet irised:
“Sisutoimetajat sellele raamatul vist küll ei olnud.”
“Mis seal on siis?” küsib Paavo.
“No Kristian saab selle konstaerektsiooni, eksole, aga kuskil pole kirjas et tema ka oleks seda põdrasarvepulbrit söönud.”
“On, isa segas talle joogi sisse.”
“Kuskohas?” ei anna minu hing rahu ja lappan närviliselt raamatut. Viis minutit hiljem:
“Ei ole ju.”
“No aga ON ju,” vihastab Paavo, jätab auto tee äärde seisma ja leiab õige koha sekundiga üles. Ja tõepoolest:

Otto tahtis, et ta Kristianil oleks sama hea olemine kui tal endal ja ta segas poja järgmisse napsi ülejäänud karpi jäänud Kuusamo kepipulbrit.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s