Hommikutest ja galeeriorjadest

Kui Eesti tuntuim üksikema kirjutas sellest, millised näevad välja hommikud, kui peres on kaks last ja pole autot, siis noogutasin kõigele kaasa. Minu omad käivad küll ühes lasteaias, aga kõik tegevused käivad minutipealt ja ma töötan 0,8 kohaga just seetõttu, et muidu jääks ma iga. jumala. päev tööle hiljaks ja töötunde ei tuleks kunagi täis.

Täna hommikul sundisin vaest väikest Kratti:
“Kuule palun tee nüüd see krõps lahti ja pane botased jalga.”
Vastuseks kostis ainult pahast porisemist:
“Emme! Kas ma olen sulle mingi gareeniori või?”
Pisike naeruturtsatus minu poolt:
“Ei, ma tõepoolest ei pea sind galeeriorjaks, kullake.”
“Aga miks sa mind siis KOGU AEG käsutad?”

Jah, tõepoolest pole kuueaastase elu kerge.

Advertisements

2 thoughts on “Hommikutest ja galeeriorjadest

  1. Kaur ütles:

    Meil vingus samamoodi KOLMEaastane. Kõik KOGU AEG käsutavad mind ja issi, kas sa siis TAHAD, et lapse tuju oleks KOGU AEG paha ja et laps hakkaks nutma?!?
    “Gareeniorja” mõistet ta veel ei tea, tutvustan seda talle kohe.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s