Kuidas Maša minu eest hoolitseb

Proloogiks – kui ma väike olin, siis mulle meeldis kohutaval kombel ema kaisus magada. Ainuke asi millest ma aru ei saanud oli see, et kui ma magama jäin kaisus, siis kuidas ma hommikuks oma voodisse sain? Ema oli alati tige mu pihta, sest millegipärast armastasin ma magada jalad ÜLE tema kõlkumas.

Ajapikku muutusin juba natuke targemaks ja hakkasin magamist teesklema, et siis saaks kohutavalt ehmuda, kui kasuisa mind jalgupidi üles tõstis ja niimoodi mind õigesse kohta lokaliseeris.

Nüüd olen ma nädal aega tõbise lapsega kodus olnud ja mind nõutakse igal õhtul kaissu. Muidugi kavaldan ma plika enamikul juhtudest üle: lähen korraks pissile, tuld kustutama, nõusid pesema… ja siis ei tule enam kunagi tagasi. Milline hoop usalduslikule ema-lapse suhtele, eks. Mõned korrad aga annan nendele pähkelpruunidele silmadele alla ja siis tunnen, kuidas väiksed varbad mind öö läbi nügivad. Või siis on dialoog:

“Emme, tule nüüd kaissu!”
“Kullakene, kas ma täna palun tohiks onu Paavo kaisus magada?”
Ei! Ta ju ei lase sul magada! Ta kõditab sind ja norskab sulle pähe!”

Lapse suust pead sina tõde kuulma…

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s