Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse…

… kus on minu roosiõitse?

Ma arvasin, et mul on traditsioon Kratist igal sünnipäevapäeval õigel kellaajal pilti teha. Tuleb välja, et kaks ja kolm on vahele jäänud, aga teised suutsin taastada.

1

388507_333644349989273_231634135_n

620479_523519581001748_1263839079_o

1496489_686277604725944_1519997979_o

7

Kallis Kratipoiss ja kullatera,

sel nädalal said sa 7. Sünnipäevahommikul küsisid sa, kas võid oma sünnipäevale Reti sõpru ka kutsuda, sest Retil on ju muidu igav. Lisaks lubasid sünnipäevaks saadud lemmiklooma – Vikerkaaresööstu kaisuka – Retil lasteaeda kaasa võtta. See võtab Su põhiolemuse väga hästi kokku – sa oled empaatiline, nutikas ja julge.

Sügisel lähed sa kooli ja ausalt, sa ei jõua ära oodata!  Juba praegu on (eel)koolis käimine su lemmikasi maailmas üldse. Kõiksugused kodused tööd teed sa esimese meeldetuletuse peale iseseisvalt suurima heameelega ära. Vahepeal muidugi maksab kärsitus kätte ja sa ei suuda juhendit lõpuni lugeda enne tööle hakkamist… teine kord samas loed õele õhtul unejuttu. Lemmikraamat on endiselt Pettson, mille natuke tõukas troonilt “Roosi ja emme”, sest trükitähtedega saad sa paremini hakkama. Lisaks on sul täiesti müstiline võõrkeelehuvi, suvel plaanid minna “aeroplanoga” sõitma ja minu väliskülalistest sõpradele teatasid sujuvalt “bye, bye”.

Päevaplaan on sul värskel seitsmesena tihedam, kui mul. Kaks korda nädalas judo, üks kord eelkooli ja üks kord logopeedi. Pooltest sinu ettevõtmistest ma enam ei tea, sest nendega tegeleb issi või siis saad sa nendega päris ise hakkama ja vanemaid ei pea enam kaasama. See on minu jaoks võõras, ma tahaks sind ikkagi 24/7 kätel kanda ja igale poole viia. Aga juba sa küsid ise, et kas vahetusjalanõud on kotis ja vudid minema. Ilmselt on asi selles, et meie issiga olema mõlemad totaalsed udupead, aga sinul peab kord majas olema ja kui midagi on valesti, siis oled sa ise kõige murelikum. Ma olen mitu korda pidanud lasteaias patuoinast tegema ja paluma, et mahaunustatud võimlemisriideid või vahetussusse sinu kaela ei nuheldaks, sest emotsioone elad sa umbes sama sügavalt läbi, kui mina ja mitte kuidagi ei taha sa teistest erineda või halvem olla.

Ilmselt vanast automatismist vaidled sa igale asjale esimese hooga vastu… aga kui ma olen kord suutnud su õue vedada, siis sa enam tuppa ei taha ja kui sa juba kord oled magama jäänud, siis sa enam tõusta ei taha. Välja arvatud nädalavahetuse hommikutel, eriti siis kui su parim sõber meil külas ja on te juba kell pool seitse tahaks onne ehitama ja transformereid mängima hakata.

“Emme, aga kuidas miljonäri siis kutsutakse, kui tal on mitu miljonit?” oli tänahommikune küsimus. Teinekord tahad sa teada, kui palju on 76×654 ja siis oled siiralt üllatunud, kui ma jänni jään.

“Mh. Aga mina arvasin, et emmed teavad KÕIKE.”

Ma ei tea kõike. Aga ma luban endast parima anda, et välja uurida ja sulle ka selgeks õpetada. Palju õnne sünnipäevaks, laps!

Advertisements

2 thoughts on “Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse…

  1. karikate emand ütles:

    Nii suur juba! Ja nii hea ja tubli poiss! :) Pisar tuli silma kohe…
    Palju õnne!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s