Pahad päevad

Mõni päev ma tunnen, et ma olen väsinud.

Väsinud olemast see, kes kõik mured ära kuulab ja kõik probleemid ära lahendab, alati rahulikuks jääb, ennast poolest võimleb…

Iga kord kui ma pean (jälle!) valima, kas ma aitan kedagi teist või mõtlen enda peale, siis ma mõtlen murdosasekundi.

Ja valin selle teise. Sest asendamatud inimesi pole olemas – mina asendan!

Mina võtan lapsed, kui nende issi ei saa.

Võtan kolmanda lapse, kui tema issi ei saa.

Asendan tööl kõiki müüjatest juhatajateni – kui keegi teine ei saa.

Aga täna olen ma väsinud.

*

Kogu selle õnnetusehunniku keskel olen ma marineerinud terve päeva ja üritanud tõlkida superpulbrit, mis peab homseks tõlgitud olema. No ei edene. ÜLDSE. Helistab Paavo:
“Kuule, tule korra tagaukse juurde. Mul on sulle rõõmurõngas.”

/Selveri sõõrik šokolaadiglasuuriga.

Advertisements

One thought on “Pahad päevad

  1. Skrata ütles:

    Tean tunnet. Vähemalt on Paavosid (erinevate nimedega), kes vahepeal rõõmurõngaid toovad. Pai.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s