Sain komplimendi

See punapäine ja täiesti eatu kirjanikutibi, kes teeb kõike muud kui kirjutab luuletusi. Kirjutab ta ikka hästi! Tema ma leidsin internetist. Kust tänapäeval vähesotsiaalsed inimesed ikka uusi sõpru leiavad. Ta on minust nii erinev! Aga, rsk, ta meeldib mulle, et kõige selle öko- ja homo- ja pagulasesõbralikkuse juures suudab jääda inimeseks ning mõista, et kõigil on oma arvamus ning sellegipoolest on lahe võtta vahel veel üks latte. Ja silitada tema autonimelist kassi.

Ja olen tänulik :)

Ühtlasi avastasin, et romaanivõistlus on jälle välja kuulutatud ja mul tegelikult failide seas isegi üks mustand on. Kolmeleheküljeline mustand, mille peaks kolmesaja peale pikendama.

Kuigi mu kirjatöödes heidetakse mulle ette kantseliiti, ei suuda ma tegelikult ühe teema ümber pikalt jahuda. Kui ma nüüd aru saaks kuidas romaanikirjanikud seda teevad, et tükikesi igale poole peites sul teose lõpuks pusle koos on… ah, oleks rohkem aega, eks.

Vähem neid pissile – hamabad – riided – kaskottonpakitud? – kaskaisukassaikaasa? – miksmukohvjubajahtunudon? – hommikuid. Vähem neid päevi kui tundub, et kõike on vaja korraga ja eilseks. Vähem neid öid, kui magama ei saagi. Oleks rohkem mõtlemist ja vähem ekraane. Ma juba tunnen, kuidas ma vihkan ekraane.

Võib olla peaks lihtsalt jalutama minema. Suruma taskuse seda kastanimuna, millel on pöidlalohk sees ja laskma külmal ma nahka puudutada.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s