Minu väike suur laps

Sai 8. Kaheksa! Juba kolm aastat tagasi nimetas Daki mind veteranemaks ja kui palju vett on sest saadik merre voolanud.

Ma natuke ootan, et ta suureks kasvaks… aga see ei ole see ootamine, et hakkaks ta juba seda ja toda. See on selline ootamine, et ta on lihtsalt nii lahe laps ja ma tahaks näha, milline inimene temast tuleb. Alged on näha.

R8_17.jpg

Sünnipäevaks sai ühelt sõbrannalt nuku. Ponitüdruku. Tahtis seda kooli kaasa võtta aga kartis, et teised hakkavad naerma. Meil on selliseid vestlusi varemgi olnud, teemaks “aga ma olen ju poiss ja mulle meeldivad tüdrukute asjad”. Täna siis leppisime kokku, et võtab nuku kaasa küll aga igaks juhuks paneb kotti, et teised poisid ei näeks ja näitab ainult sõbrannale. Ja siis heliseb mul telefon:

“Aga tead, emme, kui ma täna oma parima sõbrannaga koolis Barbiega mängisin, siis tulid mingid suured poisid ja ütlesid, et hähää – ise oled poiss ja mängid tüdrukute asjadega!”
“Ja mis sina siis ütlesid?”
“Ma ütlesin, et poiste ja tüdrukute asju pole olemas, et kõik on lihtsalt mänguasjad. Siis nad ütlesid, et okei…. ja kõndisid minema.”

Minu laps. Minu suur, julge ja arukas laps.
Aitäh, et sa olemas oled.

Advertisements

3 thoughts on “Minu väike suur laps

  1. väga väga naine ütles:

    See on täiega lahe jah, kuidas uus põlvkond lubab normaalne kasvada.

    Paari nädala eest, kui mu Poeglaps haige oli, arendas ta poolihääli voodis endaga sellist vestlust: “See on nii nõme, et naised saavad vähem palka. Ma saaks aru, kui nad teeks vähem tööd, aga ei tee, naised teevad kõvasti tööd.”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s