Kuidas ma viis aastat tagasi armunud olin

Lugesin Facebookist, et Maril (endine Pokinen, nüüdne Jürjens) tuleb välja plaat pealkirjaga “27” ja naersin omaette vaikselt.

Plaati “22” tutvustas mulle Joel. Ja see lugu kõlas mu peas siis, kui ma kodunt Joeli juurde kõndisin ja mõtlesin, et kui ta on kodus, siis… Ja kui ta ei ole kodus, siis.

Ei olnud kodus ja ma kõndisin edasi Mustamäele aga kõik oleks võinud minna hoopis teisiti. Kuigi nii on ka hea. Nii palju on asju, millest ma pikalt ja põhjalikult kirjutanud ei ole ja ilmselt ka ei kirjuta. Kirjutamine võib alati kellelegi haiget teha ja ma olen viimasel ajal kogenud, kuidas ma ennast kohe üldse õigesti väljendada ei suuda. Ikka keegi haavub ja saab valesti aru, isegi siis kui ma ei taha. Parem on jätta endast maha pisikesi märke, pisikesi fragmente mille järgi vähemalt sa ise suudad aastate pärast loo kokku panna.

Aga see talv, kui minu käed olid tema kinda sees.
Aga see talv, kui ma tõusin igal hommikul kell pool viis, et tööle jõuda.
Aga see talv, kui ma istusin küdeva ahju ees lambanaha peal.
Aga see talv, kui ta mu saapad ahju peale kuivama tõstis ja mu põlvedel olid vaibast verised jäljed.
Aga see talv, kui ma igal õhtul kõndisin läbi pimeda pargi.
Aga see talv, kui …

Ma mõtlen… kui ma Tanelist lahku peaks minema, mida ma temast mäletama jään?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s