Kuidas optimistid elu võtavad

Käisin mina nädalavahetusel pulmas. Kahjuks mitte enda omas, aga ilus olin sellegipoolest.

13734562_1163004390386594_825069221_n

Pulmalauas istudes tundsin, kuidas keegi mu säärt mööda sibab. Pimesi rapsides jäi midagi nagu käe alla aga ega vist ei ole viisakas söögilauas pruudi ja peigmehe (ja seksikate vallaliste poiste) vahel istudes endale kätt püksi ajada. Hiljem selgus, et see “miski” oli jätnud minu sisse üsna suure kiheleva augu.

Järgmiseks päevaks ajas kihelev auk enda ümber laokile hunniku punaseid veretäppe ja sügeles nagu põrguline. Augu põhjas aga paistis midagi. Kuna auk oli üsna delikaatse piirkonna lähedal, ei saanud ma lasta päris igaühel ka vaadata, et mis mul seal püksis on. Igatahes lõppresultaat – mind ilmselt sõi puuk, kelle ma minema peksin aga kellel õnnestus minu sisse jätta maha oma koib (KOIB! mitte pea). Nii et nüüd ma ootan, millal see asi sealt välja mädaneb (või on see juba väljas ja lihtsalt mädaneb) ja kui see on ära paranenud, siis saan hinnata kas on borrelioosilaik ka või ei ole.

Life is good. Life is real good.

Vähemalt on mul sõbrad, kes oskavad hästi lohutada. Baltroon soovitas jooma hakata, sest kui ma AB peale saan, siis niikuinii 20 päeva ei saa. Siilike seevastu leidis, et see on lugu, mida lastelastele rääkida mispeale ma täpsustasin: “Jah, isegi kui ma selle kätte ära suren, on lugu mida rääkida.”

Life is real real good.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s