Elu õppetunnid

Alles hiljuti sain ma teada, mis minuga paar aastat tagasi juhtus. Inglise keeles on selle kohta termin olemas – ghosting. Ühel päeval jagad oma elu ja oma piinlikke saladusi ja oma rõõme ja muresid ja siis järgmisel, on seal sein ees. Blokk, kui täpne olla. Vaikus.

The act of suddenly ceasing all communication with someone the subject is dating, but no longer wishes to date. This is done in hopes that the ghostee will just “get the hint” and leave the subject alone, as opposed to the subject simply telling them he/she is no longer interested. Ghosting is not specific to a certain gender and is closely related to the subject’s maturity and communication skills. Many attempt to justify ghosting as a way to cease dating the ghostee without hurting their feelings, but it in fact proves the subject is thinking more of themselves, as ghosting often creates more confusion for the ghostee than if the subject kindly stated how he/she feels.

See, kui sa avastad ühel päeval, et oh – minul on siin maja, kaksjapool last, mees ja koer ning tema kakerdab purjuspäi kesklinnas ringi ja kümme aastat pole rääkinud ja kui ta sinult kui möödujalt suitsule tuld küsiks, ei tunneks sa mingid kahetsust, see on lihtsam. Muutused on alati lihtsamad, vaadake kasvõi konna keetmist. Suhtlust jääb vähemaks, see muutub, hääbub ja viimaks ei oskagi öelda, mis hetkel keegi kadus. Niimoodi on minu ümbert kadunud palju, palju inimesi. Sest lihtsalt elud rebivad eri suundadesse ja nii on. On hea, kui soe tunne südamesse näeb. Ma vahel kirjutan Puhhile, et teda unes nägin. Ma vahel võtan ühendust lihtsalt selleks et öelda, hei! ma siin korra mõtlesin sulle. Aga ma tean, et me ei soojenda oma suhteid üles ja sellest ei tule piinlike vaikustega pikitud kohvikuskäike või “las lapsed mängivad koos kokkusaamisi”. Sina ja mina, me muutume. Me kasvame lahku. Ja erinevalt abielust pole sõprussuhete puhul lahutuspaberite allkirjastamine vajalik.

Kui lahkuminek toimub järsku, on see raske. Ma tabasin end isegi mõttelt, et see on raskem kui kellegi surm. Kui Taavi läks, siis ta ei teinud seda meelega minu kiusamiseks, eks. Ta ei teinud seda isegi enese heaolu pärast. See lihtsalt juhtus ja mina ei oleks sinna saanud mitte midagi parata. Kui aga inimene teadlikult ütleb, et ei – ma ei suhtle sinuga enam ja sa pead selle kõige juures täitma kuidagi ära tühiku teades, et ta on seal kuskil, hingab – elab – liigutab samuti nagu enne, lihtsalt ilma sinuta, siis on see üle mõistuse raske.

Viimastel päevadel hoiab mind elus ja mõistuse juures Buck Angel. Uskumatu, kuidas keegi võib lohutust leida vananevast transvestiidist, kes igal hommikul istub kohvitassi taga ja räägib oma kuulajatega üle kogu maailma. Ka minuga. Üks teema, mis Bucki jutust pidevalt läbi käib on triggerid. Tema ütleb, et triggereid pole olemas, triggerid on ainult lahendamata probleemid inimese enda sees ja neist peaks rääkima. Rahulikult, armastusega kommunikeeruma ja mitte laskma neil olla ja sind seestpoolt tühjaks süüa AGA pole õige nende taha peitu pugeda. Pole õige öelda, et kuule – selline sõna või lause või olukord on minu jaoks trigger, ära tee seda. Sellest ei muutu miski.

Teine termin, mille otsa ma komistanud olen, on relationship anarchy. Tavapärased suhteteooriad sätestavad, et sa pead silmas pidama teise inimese tundeid. Mõtlema, mida see mida sina teed, võiks talle teha. Osalt ütleb RA aga, et iga inimese tunded ja reaktsioonid on tema enese asi. Ehk siis sinul on õigus öelda, et sa ei ole enam minu sõber. Minu asi on see, mis ma sellega edasi teen.

Siin ma siis olen. Kalibreerin ümber oma elu, mis pole enam endine. Mul on õigus kirjutada, millest ma tahan ja lugejate asi on see, kuidas nad selle vastu võtavad. Kas võtavad ja kuidas reageerivad aga ma arvan, et ma ei hakka kunagi kirjutama kellelegi. Ma kirjutan endale. Endast välja ja selleks, et mingi märk maha jääks.

Advertisements

3 thoughts on “Elu õppetunnid

  1. Morgie ütles:

    See on põhimõtteliselt õige, et sa ei vastuta teise inimese tunnete eest. Ei saagi vastutada, kui see keegi pole just su oma laps.

    Eestis kahjuks kehtib hoiak, et naine vastutab igal juhul oma mehe emotsionaalse heaolu ja e-koolis surfamise võimekuse eest ja peab talle kõike seda vahendama. Nõuded mehele on palju lihtsamad (raha on üpris konkreetne ning samas inimeseväline asi) ja nendest annab ka võrdõiguslikkuse sildi all kergemini kõrvale hiilida.

    Kolmandaks muidugi, kui kellegi tundeid haavata, siis on võimalik, et see keegi ei taha ka tulevikus sinuga suhelda, nii et selle võimalusega tuleb alati arvestada ja selle nimel kompromisse teha. Eriti, kui ta on sugulane.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s