Kärgpere jõulud

Kõigile neile, kes mõtlevad, kas minna jõulude ajal minu või sinu vanemate juurde.

Teil on vedanud.

Alustame algusest: oktoobrikuus läheb katki meie auto. Pikkade ja piinarikaste diskussioonide tulemusena jõuame järeldusele, et kuna majanuduslikud võimed on (höhö) piiratud, siis katsume talve ilma läbi saada ja ostame kevadel midagi kobedamat, mida ei pea aasta pärast vanarauaks tegema. Läbirääkimiste käigus unustame aga ära, et jõulude jooksul peame me jõudma nii Põhja, Kirdesse kui ka Kagusse ja sel aastal isegi Edelasse.

Paneme paika, et aastavahetusel oleme Mudal (nagu alati) ja 25. detsembril teeme Haanjas kaasa jõulumatka (mis on meil kaks aastat järjest ebaõnnestunud, sest logistika). Mõtleme välja, et vajadusel sõidan kasvõi bussiga koos lastega maale. Siis mõtlen välja, et minuga koos peaks maale saama ka kingitused, mille peaks tooma jõuluvana. Mõtlen uuesti.

Jõuan järeldusele, et on vaja rentida auto. Rendime auto ja paneme paika plaani, et Paavo läheb Kirdesse oma pere juurde, mina Kagusse oma pere juurde, Paavo sõidab koos oma Putukaga sinna järgi, jätame lapsed pooleks päevaks minu emale ja teeme kaasa jõulumatka, siis vaatame kaua me vastu peame ja vajadusel transporteerub Paavo koos Putukaga Tallinna tagasi.

Putuka ema avastab, et tal on koos Putukaga 24. õhtul plaanid. Ohkame. Skeemitame lahenduse, et mina sõidan ikkagi koos lastega maale, Paavo sõidab oma vanemate juurde, pärast seda võtab lapse ja sõidab meile järgi. Jõulumatk saab esimese hoobi.

Minu laste isa avastab, et on unustanud kokkuleppe lapsed jõulude ajal mul ja enda plaanid teinud vastavalt kehtivale graafikule – ehk siis minu lapsed on 23 ja 24 temaga.

Ohkan. Nutan peatäie mõeldes, et järgnevad 10 aastat on IGA JUMALA KORD selline skeemitamine. Lõpuks skeemitan kokku plaani, et lähen ise 23 ja 24 Paavo vanemate juurde, siis tuleme Tallinnasse, võtame KÕIK lapsed ja siis edasi vaatame. Jõulumatkast ei tule ilmselgelt midagi välja ja jõulude ajal mina oma pudinaid ei näe.

Millest ühest küljest ei ole midagi, sest ma ei ole maailma kõige jõulusõbralikum inimene ja Paavol on väga äge pere ja üleüldse… aga ikkagi tahaks üks kord veeta jõulud koos. Selle perega, kelle ma ise olen endale valinud.

Advertisements

6 thoughts on “Kärgpere jõulud

  1. Morgie ütles:

    “Avastab”?
    Teatasin hiljemalt 29ndal novembril juba, et 24. dets on meil kinni, mis mõttes see “avastamine” on? Pärast seda tuletasin kah korduvalt meelde, null reaktsiooni.
    Aga egas süü ei saa hulkuma jääda.

  2. Auka ütles:

    Ähh, mis siin ikka nuttu piserdada!
    Mõelda – lastel on vanemad, kes tahavad nendega aega veeta, on plaanid ja peod ja kingid ja kõik. Hoolimata segilöödud ajakavast on see siiski ju kõige suurepärasem variant üldse.
    Parem nutta see peatäis ise, kui näha, kuidas nutab laps. Põhjusel, et tema isa ei taha teda.

    Minu tütar jäi vanemate lahutades isast ilma. Mis loeb siin see, et mina proovin muudkui nendevahelist läbikäimist elavdada, räägin lapsele isast ainult head – seesama isa ei suuda ühelgi tähtpäeval meeles pidada, et kuskil on üks tütar.

  3. Anna-Liisa ütles:

    Tahan meelde tuletada (lahutatud vanemate lapsena), et vanemate jaoks on see närvesööv ja tüütu logistika, supp, mille nad kokkuvõttes on endale ise kokku keetnud, sest täiskasvanud inimene on algusest peale kõigis oma valikutes vaba.
    Aga kõige selle skeemitamise ja solgutamise keskel on lapsed. Nemad on need, kelle pärast peaks tegelikult ohkama, sest nemad on need, kellel on selles olukorras raske. Täiskasvanutel on tüütu ja ebamugav, aga mõistusega võttes saab igaüks aru, et sellisesse olukorda on ise ennast mängitud. Lapsel pole aga ka sellist lohutust kusagilt võtta. Nemad pole sellist elu valinud. Ma ei mõtle seda juttu praegu süüdistusena, et mis te oma lastele teinud olete, eks ole. Vaid et meenutada, et kogu selle kavandamise ja ümberkavandamise keskel ikka oleks kindel, et lapsed salaja patja ei nuta, et miks neil tavalisi normaalseid jõule pole ja mis nad halvasti teinud on, et neil nii imelik pere peab olema. Been there, done that, lihtsalt sellepärast meenutan :)

  4. Natasha Bluu ütles:

    See on nüüd seeria klassikast “mina üritan kirjutada mõnusalt ja humoorikalt ja välja kukub virin”. Ei virise. Lihtsalt vahel võtab juukseid kitkuma, kui keegi peab koordineerima ära n+1 täiskasvanut ja nende n+1 last.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s