2016 kokkuvõte

… sest edasi tuleb jõulumaraton ja siis ma niikuinii ei jõua :)

suurim šokk – sain teada, et mu isa pole mu isa
parim laul – oh. See on raske. “Du bist so schön” on üks. Ja siis “Treaty“, mis pole isegi mitte laul, vaid pigem palve.
kõige parem koht – meie urg koolis. Oma kodu. Lottemaal olev võrkkiigenurk. Aidu.
hea leid – uus korter. See on siiani sajaga äge ja ma vaatan iga päev ja imetlen, kui äge see ikka on.
parim kuu – märts või siis detsember
läbikukkunud idee – Kratiga välisreisile minna, ta nii väga ootas.
parim sms  – see oli hea :)

13819763_1164661100220923_906528226_n
aasta jook – kuiv valge vein
suurim prohmakas – suhtekoolitusejärgne õhtu
suurim kordaminek – minu sünnipäev. Kuigi see on Paavo kordaminek. Samuti Nelsoni veematk Aidu karjääris.
parim tutvus – kaks inspireerivat naist – Miiu ja Madiken, kelle blogisid ma varem lugesin, aga lähim kontakt tekkis alles sel aastal. Te olete super! Minu kursus, endiselt – ma ei oleks iial nõus neid kellegi muu vastu vahetama.
aasta lause – Diskursus! Paradigma!
lemmikvoodikaaslane – Paavo ja Co.
teatrielamus – väga-väga kasin teatriaasta. Improfestivali Phil Lunn oli üsna tegija.
lugemiselamus – Neil Gaimani “Kalmisturaamat”
suurim ettevõtmine – MA TÕLKISIN RAAMATU!
lemmiktelesari – Girls
suurim rõõm – tuli nüüd aasta lõpus kui ma avastasin, et mul on KAKSKÜMMEND SEITSE maailma kõige ägedamat inimest, kellele kaardid saata ja veel mõned, kelle unustasin aga nüüd rapsima ei hakka ja katsun aasta jooksul meeles pidada.
suurimad pisarad – üks nädal juunis ja üks nädal oktoobris.
suurim üllataja – pidin üsna pikalt kukalt kratsima ja ütlen, et mina ise – nii heas kui halvas mõttes.
kõige kallimad – mu kallis Kratipoiss ja kullatera, mu pisike tulesädemest Prooton. Mida aasta edasi, seda rohkem ma neid hindan ja armastan.

Kaks kõige ägedamat sündmust sel aastal olid minu sünnipäev ja Aidu veematk (ja kummastki pole ma veel kirjutanud).

Sel aastal tegin esimest korda:

magasin talvel telgis;
käisin telksaunas;
tõlkisin oma esimese raamatu;
istusin esimest korda elus autorooli;
tulin eluga toime ilma kindla kuupalgata.

Veel kaks nädalat tagasi oleks ma öelnud, et aasta 2016 oli üks ilge pask. Aga nüüd aasta lõpus kaarte kirjutades ja tagasi vaadates mõtlesin, et ägedaid asju oli ikka kordades ja kordades rohkem. Aitäh, 2016.

2017 aasta eesmärke on põhimõtteliselt üks – saada kätte magistrikraad. Ma tahaks seda teha kuidagi nii, et mu lapsed ei kirjutaks oma emadepäevajutustuse sisse fraasi “emme tahab rahus tööd teha”. Ehk siis rohkem päriselt koos olemist lastega. Rohkem zeni. Vähem arvutit. Rohkem seda tööd, mida mulle meeldib teha (ehk siis raamatute tõlkimist). Vähem draamat. Rohkem teatrit. Rohkem välisreise. Ja võibolla õpin autoga sõitma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s