Pirnipuu (mai – detsember 2016)

“Mina küll ei hakka endale lapsi tahtma.”
“Miks siis?”
“No siis ei saa hommikuti magada ja peab neile kogu aeg süüa muretsema.”

*

“Jaa! Seeni! Mulle hakkasid seened selle peale maitsema, kui ma neid maitsesin!” – Prooton, 5, kelle suurimaks armastuseks on marineeritud seened.

*

“Kratt, tead mida me sel nädalavahetusel teeme?”
“Noh?”
“Toome kuuse!”
“EIIIIII MIIIIIKS EI OLE JU VEEL KOLMAS ADVENT.”

*

Õh, mulle ikka meeldib, kuidas Paavo mind igapäevaselt naerma ajab. Olude sunnil oli Prootoni lasteaiastumine täna tema õlul. Küsin siis, et kuidas väiksel neiul tuju oli?
“Kuule tead, vahelduva eduga. Vahepeal oli täitsa sõber ja siis tuli meelde, et onu Paavo pole ikka koššer ja siis oli väike tige krokodill.”

*

“Emme, millal su sünnipäev on?”
“Märtsis. Kõigepealt on Krati, siis minu ja siis sinu.”
“Aga minu omani on nii kaua aega!”
“Igaühel on üks sünnipäev aastas, kõik on võrdne.”
“Minul ei ole ju võrdne…”

*

“Emme! Tule vaata kuidas ma sukeldun!”
“Oota palun, tips, ma teen tibake tööd.”
“Emme!”

“Emme!”

“Emme, ma suren ära, jäta minuga hüvasti!”
“Oota ära täna veel sure…”
“No tule siis VAATA, kuidas ma sukeldun!”

*

Õnnelik laps vs tulevane sadist. Prooton esimeses lumes.
“Emme, kas sulle meeldib, kui sind lumega loobitakse?”
“Kas sa kavatsed mind terve tee loopida?”
“Jaaaaaaaa!”

*

“Emme, mul on tunne, et Fordi on emane.”
“Millest sa seda järeldad?”
“Tal on küüned lühemad ja ilusad.”
“Ahhaa. Kas ta käis siis sinu meelest küünetehniku juures?”
“Ei, ta on lihtsalt muutunud emaseks ja saab varsti lapse. Nagu tädi Riina!”

*

“Emme, sa võid minu huulepalsamit kasutada küll. Meil on niikuinii samad bakterid, sest meil on sama DNA. Aga Kratil on issi DNA, ta on ju poiss.”

*

Hommikused viisakusminutid lasteaia värvas. Vudin mina käbedal sammul ukse poole, tirin veidike vastupuiklevat Prootonit taga. Möödub ilmselt tuttav vanem, hõikab: “Tere!”
Mina hõikan üle-õla-tere vastu.
Seepeale jääb Prooton seisma ja manab ette oma kõige tõsisema näo:
“Emme, niimoodi ei ole viisakas! Sa pead ütlema “Tere hommikust! Ja vaatama peab silma, mitte niimoodi, maha. Silma peab vaatama. Muidu ta ei tea, kas temaga räägid sina või mingi…. muru, või tigu.”

*

Teel lasteaeda vaatab Prooton trolliaknast välja:
“Emme! Ruttu, ruttu, ruttu!”
“Mis on?” küsin, aga juba on hilja.
“Ma tahtsin sellest autost pilti teha aga nüüd ma ei saanudki! Kõik on sinu süü!”
“Aga sa ju ei öelnud mulle, et…”
“No siis teinekord pead kuulama, mis ma räägin!”

*

“Emme. Ma mõtlen, et ma lähen vanaema juurde elama. Tulen tagasi kui ma kümne aastane olen.”
“Aga ma hakkan sind igatsema.”
“Ära muretse. Sul on ju pilt.”

*

Prooton hommikul tõukerattaga krobelisel teel: “Nii ei saa ju sõita! Mu vererõhk läheb täitsa vedelaks!”

*

“Väga palju on olnud mehi presidendid, nüüd võiks naine olla. Naised on ka targad.” – Kratt, 8-aastane

*

“Lapsed tahavad kogu aeg süüa! Süüa! Palun, palun, palun! Laps olla on nii raske. Selle pärast ei sünnitagi ma endale kunagi lapsi. Ja ma ei leia endale kunagi meest. Lasteaias on ainult Hans ja Oskar ja nemad kiusavad.” – Prooton, 5 aastane

*

“Ma olen kõik internetipoed läbi vaadanud ja ma ei leia mitte kuskilt jälitusseadet!” – Kratt, 8-aastane.

*

“Ma olen ju väike. Ma võin jala murda või kõhuluu või soolikad…”

*

Taktitundeline Kratt söögilauas: “See ei lõhna eriti isuäratavalt, kuid kui ma nina kinni hoian, siis saan süüa küll. Õnneks on mul kõht väga tühi.”

*

“Reti! Pea padja peale ja tuttu!”
Rahmeldav kaheksajalgne minu voodis:
“Aga emme! Ma ju magangi juba!”

*

Marjakorjamise teooria (Kratt, 8):
“Ma ei saa marju korjata, siin on vapsikud, vaablased, mesilased, herilased, kärbsed, kimalased, maamesilased…”
Marjakorjamise praktika:
Kratt jookseb karjudes ja kriistades minema “Putukas, putukas!”
Naabritüdruk pomiseb põõsast: “Mida sa kisad, see oli kärbes.”

*

Kaheksa-aastase puberteet vol x:
“Mine pane püksid jalga, lähme õue.”
“Ma EILE JUBA PANIN püksid jalga, miks ma pean neid vahetama, see ju RAISKAB PÜKSE!”

*

12 tundi elektrita päädis omaloomingulise viisijupiga: “elektrit pole igal pool / on igavusest surmahood” (RJK, 8)

*

Taukar on ikka tõsise megahitiga hakkama saanud, neli last on neli päeva järjest üüranud “kus kohtuvad taevas ja maaaaaa…”. Häbelikkusega hiilgab muidugi ainult mu oma poeg:
“Kas mulle ainult tundub, või ma olen ainuke kes seda laulu õigesti laulda oskab?”

*

“Huvitav, kas ma üles tuppa julgen minna või seal on selline segadus, et ma saan infarkti?”
“Mis see infarkt on?”
“No vanaemad võivad haigeks jääda kui sassis tuba näevad.”
Paus.
“Siis istu parem all.”
/Prooton, värske viiene/

*

Kolm last kaklevad köögis:
“Tee mulle ka võileiba.”
“Ei tee!”
“Tee ikka.”
“Ei tee!”
“Miks sa nii kuri oled?”
“Ma olen kurb. Prooton hammustas mind!”
“Ah saa üle, see ei saanud nii valus olla.”
“Emme!”
“Mis emme?”
“KAS SA ARVAD ET MUL EI OLE EMA VÕI?”

*

“Ma ei taha magada, ma olen juba tuhandeid kordi maganud. Sa ükskord ütlesid kui ma kaheaastane olin, et ainult kord aastas peab magama.” – Reti, 4, ootab poolaarööd.

*

“Ei, praegu on ekraanivaba aeg. Loe, mängi legodega, meisterda…”
“Sa tahtsid öelda igavuseaeg.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s