Läbipõlemisest ja kuidas sellega toime tulla

Enne, kui ma kirjutasin ära oma bakalaureusetöö, käisin ma psühholoogi juures. Ma mäletan täpselt, kuidas ma talle seletasin, mida ma tunnen: mu aju annab jäsemetele käskluse, aga jäse ei täida käsku. Ma mõtlen, et ma peaks tegema… aga ma ei tee. Seesmine motivatsioon on olemas… aga tegu ei järgne.

Baka sai valmis ja elu läks kiiremaks – ühel hetkel olid mul korraga poolteist töökohta ja oma firma ja igasugused muud tegemised ja mured. Töid muudkui kuhjus. Ma muudkui korrutasin endale, et teen vot selle asja ära ja siis… või siis teen selle viimase asja ära ja siis. Ma arvan, et lõplik murdumine tuli selle aasta märtsis – ma lõpuks võtsin endale aega ja puhkasin nädal aega Saksamaal ja kui ma tagasi tulin, paiskus isiklik elu sellisesse keeristormi, et töödele mõtlemiseks polnud aegagi ja lõplikult joonele pole ma senini saanud.

Aga ma olen õppinud, kuidas ennast aidata ja ma tahan seda teistega ka jagada. See lugu pidi originaalis minema ühte teise väljaandesse, aga sinna ei mahtunud sisse. Samas jäi mul kripeldama, sest teema on oluline ja ma usun, et sellest oleks paljudele kasu. Istusin ja mõtisklesin, kas ja kuidas seda realiseerida, kuniks sattusin lugema üht blogi, mis pani mu peas alarmi tööle.

Seda lugu on vaja. See peab ilmuma.

Ja ilmus Postimehes, kahe eraldi osana.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s