Prooton hakkab presidendiks

Viimastel päevadel olen olnud valdavalt depressioonis. Nii karmilt ja sügavalt polegi ma seda looma veel näinud, aga noh, oli kogemus. Küll aga jõudsin ma selle vahelt käia televisioonis ja Postimehe podcatis oma suud lahti tegemas… ja täna sain kooli kaudu teada, et oma suu lahti tegemine pole alati hea. Või noh… minu jaoks ei ole probleemi tunnistada, et ma olen mõnel alal loll ja ma absoluutselt ei oska olla akadeemiline. Ma võin tõlkida ja teha seda väga hästi, aga ma ei oska oma tegevust narratiivi ja paradigmat kolme suunda pildudes analüüsida, mistõttu jääb (st sel kevadel jääb) mul kirjutamata magistritöö, aga sellest hoolimata pruukisin ma suud õppekava kvaliteedi kohta ja nüüd ma ei suudagi otsustada, kas mul on piinlik või ei ole. On, aga mitte sellepärast mida vaid ütlesin vaid selle pärast, mis kujul see mu lemmikõppejõuni jõudis ja mida tema nüüd minust arvata võib (kes lasi elevandi tuppa?). Igatahes.

Ühe teise vestluse kaudu jõudsime selleni, et peaks kirjutama lasteraamatu. Aga milline on üks selline lasteraamat, millest praegu puudu on? Ja kas ma saan oma laste pirnipuid selles ära kasutada?

*
Tänu kibedale ilmale läheb käiku Taxify. Minu esimene kord, muide. Juht on ülisõbralik (ja ilus) noormees, jutustame mõnuga. Korraga kostab tagaistmelt:
“Emme! Kas sa tunned seda onu?”
“Ei tunne. Ta on taksojuht.”
“Aga miks sa siis temaga räägid?”
“Sest ta on tore ja see on viisakas.”
Prooton kakub mütsi silmade peale ja vajub istmelt peaaegu maha, pomisedes: “Mul on sinu pärast nii piinlik.”

*

Lapsel poolenisti koolivaba päev, kupatan ta teleka eest püsti ja pistan raamatu pihku.
“Jälle sa tuled selle jutuga, et raamatute lugemine arendab aju, mingi bla bla bla kogu aeg,” pahurdab Kratt.
Selgitan, et ka teadusuuringud tõestavad, et rohkem lugevad lapsed on suurena edukamad täiskasvanud.
“Mul pole vaja mingit eluplaani, mis sina mulle teed, ma tahan rahus telekat vaadata,” on vastuseks.

*

T täna hommikul: “Siil sa oled ikka nii tubli, pole veel esimest kohvigi ära joonud ja juba teed tööd.”
Mina raevukalt tippides: “Ma ei tee tööd, ma vaidlen Facebookis!”

*

Sõpradel külas, serveeritakse jäätist. Kuna lapsi on kokku seitse, siis pistetakse lihtsalt lusikas pihku. Prootonis tärkab esteet:
“Kas me peame selle nüüd suhu panema, või antakse ikka kausid ka?”

*

“Aga mina nägin täna ühte titat. Ta naeratas mulle ja ma vist meeldisin talle.”
“Häh, emme, sa meeldid ju kõigile.”

*

“Emme. Mul on 20 väljamõeldud emadepäevalaulu. Kas sa tahad neid kõiki kuulda? ”

*

“Prooton, lase Kratt mööda.”
Ei reageeri.
“Prooton, lase Kratt mööda!”
Ei reageeri. Pöördun T poole:
“Prootoni peaks vist kõrvaarsti juurde viima.”
Prooton maast: “Pigem tähelepanu. Ma lihtsalt keskendusin klotsidele praegu.”

*

Lapse mängivad kahe ahvikujuga. Üks läheneb teisele ja suudleb teda.
Kratt: “No tere kullake!”
Prooton: “See teine peab teda nüüd lööma! See on armastuse märk!”
Mina: ???

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s