Miks ma igatsen oma lapsi?

Disclaimer: siin kirjutatu ei tähenda, et ma teise mõtteviisiga inimestele kui rongaemadele viitaks. Ei, ma olen kindel, et igaüks teeb nii, nagu tema perele sobib.

Disclaimer nr 2: see, et lapsed on minu elus olulisel kohal, ei tähenda sugugi, et mul poleks mingit oma või isiklikku elu. Pidev rollikonflikt, seda küll.

MrsB ja Tikker puudutasid minu jaoks väga hella kohta. Mina igatsen oma lapsi ja ma ei oskagi seisukohta võtta. Kas see oleks nii, kui ma EI peaks neist üle nädala nädal aega eemal olema? Kui ma oleks nendega 24/7 koos, kas mul siis oleks teisiti? Aga ei ole ja minu reaalsus on see, et nädala pühendan ma lastele ja nädala tööle. Eriti käkk on see, kui mul on tähtajad või sess selle nädala sees, kui mul on lapsed. Nagu praegu. Siis ma lähen füüsiliselt katki mõeldes, et aga me võiks praegu hoopis…. (sisesta x tegevus). Ehk siis põhimõtteliselt on mul depressiivne (lasteta) faas ja maaniline (lastega) faas.

Ma arvan, et asi pole ka selles, nagu ma ei usaldaks oma laste isa. Lihtsalt tema on ka seda tüüpi, et lapsed mängivad omaette ja saavad endaga ise hakkama. Noh, muuseumiöine kõnelus annab sellest ilmselt aimu.

mina: kas sa lastega muuseumiööle lähed?
tema: ei, miks?

Mille peale mina seesmiselt karjuma hakkasin, et mis mõttes miks? ÄKKI ON LAHE? Meil eelmisel aastal Lennusadamas küll oli lahe, seekord oleks võinud siis Paksu Margareetasse minna või Lastekirjanduse Keskusesse või Tervishoiumuuseumisse või Loodusmuuseumisse või… Tallinnas on nii palju avastamist vajavaid kohti ja mina olen täiesti seda meelt, et need karjuvad ja kiuslevad jõnglased võivad küll PRAEGU leida, et kodus niisama üksteise närvide söömine on parem, aga midagi ikka neile külge jääb.

Minu lapsed omaette ei mängi. Ma korra olen väidelnud sel teemal, kas see on kasvatuse küsimus või iseloomus kinni ja kaldun ikka arvama, et see on iseloomus kinni. Arvestades KUI palju olen ma neile öelnud, et oodake nüüd – ma teen selle lõpuni ja siis… oleks nad võinud juba enda ellujäämise huvides avastada, et kahekesi on võimalik koos midagi välja mõelda. Üldse võib öelda et minu lapsed ei mängi… vähemalt mitte klassikalises mõttes nukkudega või rollimänge. Nad ei mängi legodega, see on minu erihobi. Kratile ei meeldi absoluutselt joonistada või värvida, ehk siis variant, et panna neile värviraamat ja pliiatsid ette – nope.

Minu lastele meeldib peamiselt ronida, lõkse ehitada, koomikseid vaadata ja minuga koos maailma asjadest rääkida. (Telekat ma igaks juhuks ei maini, piirangud on peal ja päev otsa ei saa vaadata, aga kui lasta, siis nad ilmselt teeks seda). Kratiga läks elu palju lihtsamaks, kui ta lugema õppis. Prooton on sinnapoole teel. Ega mul sinna midagi parata ei ole, nad lihtsalt on sellised. Ja püksipõlved ja riided ei näita minu meelest emageeni suurust absoluutselt, minu omad ilmselt käiks paremini riides, kui oleks majanduslikke võimalusi või kui ma oskaks paremini käsitööd. St ma nõelun hädapärast midagi kokku küll, aga Pinteresti creative mending jääb minust kaugele. Sõnaga.

Mulle meeldivad lapsed. Alati on perepidudel pisemad pätakad minu ümber kogunenud ja ma olen nendega asju teinud, ega ma muidu ei oleks läinud lapsehoidjaks NELJA lapsega perre (kellest kõik on nüüd täisealised ja on niiskest Kölnist kolinud päikselisse Floridasse). Ja minu meelest pole lastel sellisel kujul, et nad lihtsalt on kuskil ja tegelevad oma asjadega, mitte mingit mõtet. Laste tõttu on mul võimalus oma enda sisemise lapsega koostööd teha – ma absoluutselt JUMALDAN multikaid (täispikki siis, mitte hommikusi kidzone jaburusi), lasteraamatuid ja mänguväljakuid. Nii et koos me käimegi mänguväljakutel, jalgrattaga sõitmas, mängime geopeitust, käime muuseumites, väga palju rohkem tahaks käia teatris (aga on käidud ka) ja sel suvel katsun ma nad mõnda kontserdile ka vedada. Eesti on pilgeni täis rabasid, metsamajasid, igasuguseid tegelusmaid ja ma tahan neid kõiki näha! Ja mul on siiralt vedanud, et mul on elukaaslane, kelle sisemine laps on küll trolli kujuline, aga täiesti aktiivne. Viimati tegi ta Prootonile raketi.

Kindlasti saaks teha rohkem. Ma siiralt imetlen, kuidas Britt meisterdab. Kuidas Mirjam spontaanseid piknikke peab ja ilmselt oma laste peale elu sees häält ei tõsta. Ja Kessu on minu jaoks lihtsalt supernaine. Seda kannatust mul ei ole, et paberist lõigata ja kleepida ja igasuguste “teeme koos süüa” peale tõusevad mul ihukarvad püsti, sest meie kööki lihtsalt ei mahu poolteist inimest, rääkimata kahest. Aga noh, arenguruumi on.

haapsalu

Illustreeriv pilt – Siil Haapsalus mänguväljakul. Juuksed umbes sada päeva pesemata ja seetõttu krunnis, seljas Taneli pusa, sest ise ei taipa ometi riideid kaasa võtta.

Advertisements

8 thoughts on “Miks ma igatsen oma lapsi?

    • Natasha Bluu ütles:

      Ma tõesti ei kujuta sind sellisena ette, jah. Noh, teatud situatsioonides kaob igaühe närv ja mina olen endaga ikka väga palju tööd teinud, et oma sõnumit hingates ja rahulikult edastada.

  1. miiu ütles:

    vabandust, mul oli asja ka. ma arvan küll, et sa igatsed neid rohkem sellepärast, et sa oled sunnitud neist eemal olema. kui ei oleks ja need mõni päev kuus või aastas oleksidki sinu ainus aeg iseendale, sa ka võib-olla nõnda ei igatseks. ma ei tea. me käisime esimest korda viie aasta jooksul kaheks ööks ära spaas ja ma igatsesin neid RÄMEDALT. aga nad on päris väikesed ka veel, ma arvan, et ses osas on Tikri jutus iva. aga ilma lasteta spaas on nagu… romantiline ja mõnus hommikul kaua voodis aeleda ja hommikusööki rahus nautida, aga lastega samas on actionit ja nalja nt veekeskuses palju rohkem. nii et jah, ma igatsen ka oma lapsi, aga samuti ei leia, et keegi, kes suudab end lastest eemal olles pühendada täpselt sellele, mida ta parasjagu teeb, oleks rongaema.

    aa ja tõsiselt, ma olen megaemotsionaalne ja kergesti ärrituv, eriti rasedana. palju tihedamini karjun kui tahaks ja liiga tihti pean laste ees vabandama ja neile selgitama, et asi pole vähimalgi määral neis, vaid nende kärsitus ja närvilises emas…

    • Natasha Bluu ütles:

      Jep, see kärsitus. Kui selle kuidagi maha keerata saaks, oleks bro. Ühtlasi olen ma loomupärane paanikaosakond – sõidan Kratiga varsto Stockholmi ja mõtlen juba praegu õudusega, et meil tuleb saada laeva ja laevast maha ja sinna tagasi ja… vist seon endal silmad kinni ja lasen tal juhatada, ta on võõrastes situatsioonides palju tublim.

      • miiu ütles:

        ma olen täielik vastand – tegevuses, seiklustel, ootamatutes olukordades väljaspool kodu ma olen vana rahu ise, täielik zenmaster. aga kodus tegevusetuna, kui nad tekitavad segadusi või irisevad – ma lähen täiesti lolliks. :D

  2. ritsik ütles:

    Võibolla asi on tasakaalus: selleks, et kedagi igatsema hakata, peab neist mõnikord natuke rohkem eemale minema? A muidu mulle ka meeldis lastega koos tegutseda, igal pool käia, meisterdada jne. Tore oli vaadata, kuidas tüübid maailma avastasid. Ma ise olen lapsik inimene, mis minu jaoks tähendab loovust ja spontaansust, seepärast oligi lastega koos huvitav.

  3. Natasha Bluu ütles:

    Minu meeles said seal viidatud Tikri postis meelevaldselt kokku pandud kaks asja – igatsemine ja üldine lastega koos tegelemine. Ma ikka saadan oma lapsed rahuliku südamega kooli ja lasteaeda, aga kui nad kodus on, siis mulle tõepoolest meeldib nendega koos aega veeta ja loodan, et kvaliteetaega on kvantiteetajast rohkem.

  4. Morgie ütles:

    Nojaa.
    Mina peamiselt muretsen oma noorema võsukese pärast, mitte just et ei igatse. Muretsen, et kuidas seal eemal need täiskasvanud tema iseärasustega toime tulevad nii, et ükski osapool ei lähe hulluks, halliks või katatooniliseks.
    Kui ta väiksem oli, siis muretsesin rohkem, nüüd juba oluliselt vähem.
    Kas see on igatsemine? Ma olen rahulik peamiselt siis, kui ta on mul silma all. Ja praeguses koolis, sest seal on Spetsialistid.

    Katkiste püksipõlvedega ja katkiste lastesaabastega on mul oma suhe, lappimisse usun ma kui preventiivsesse abinõusse, mis peaks vajaduse püksid lühkariteks lõigata natuke kaugemasse tulevikku lükkama.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s