Põhimõtteliselt…

Prooton magas hommikul natukene sisse ja jätsin ta üksi koju selleks ajaks, kui ise arsti juures käin. Meie perearst oli enne suht karu… sellessamuseski, aga nüüd suutsid nad end kolida tsivilisatsioonist hüljatud kohta, kuhu sõidab üks buss tunnis. Ja kuna ma pidin veel röntgeni ka tegema ja selleks omakorda sõitma, läks kogu operatsiooni peale paar tundi aega. Prooton helistas ja raporteeris vahepeal, et ta putru ei tahtnud, aga sõi jäätise ära ja jättis mulle ka natuke.

Koju jõudes olin rõõmus, et mu sitamagnetism on mind korraks natukene maha jätnud, kõik bussid sõitsid täpselt ette ja suvalises nurgapoes oli kogu vajaminev kraam olemas. Siis vaatasin, et üks sõber kirjutab midagi chatiaknasse. Teate, need kolm punkti? Ja vana sõber ärevus ütles mulle kohe, et ega sealt midagi head ei tule. Ei tulnud.

Nüüd, olles neli tundi luksunud ja nutnud, mõtlesin et for fuck’s sake – SÖÖKS siis seda jäätis, mis Prooton mulle jätnud on. Tegin külmkapi lahti, võtsin karbi ja pahvatasin naerma. Jäätist oli umbes pool teelusikatäit.

Aitäh.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s